Tel:+86-13912736621
Mitmes riigis keelduvad valitsusasutused muslimnaiselt kanda hijaab ripstop kanev avalikes kohtades, näiteks koolides ja valitsusametites. See on põhjustanud teravaid arutelusid ja lõhe religioonivabaduse pooldajate ning sekulaarsuse toetajate vahel. Hijaabikeelud on vastuolulised, millest osa peab neid usuvabaduse rünnakuteks, teised aga peavad neid vajalikuks sekulaarsuse ja sooline õigluse tagamiseks.
Peavõõri keelu tagajärjed mõjutavad müslimnaisi nendes riikides. Neid naisi diskrimineeritakse, marginaliseeritakse ja isegi tagakiusatakse nende peavõõri tõttu avalikes kohtades, kus see on keelatud. Seadused ja keelud erinevad ka riikide lõikes ning neid rikkudes võib kehtida rahatrahve või muid karistusi.

Müslim naised kannatavad hijab keelu all elades igapäevaelus. Neid võib diskrimineerida, nad võivad kogeda halvustusi ja ahistamist nende otsuse tõttu kanda hijaab kui usulise ohvrilisuse märgiks. Teatud juhtudel võib neil olla keelatud kooli käimine, töötamine või avalike teenuste kasutamine just nende usuliste riiete tõttu.

Miks keelavad mõned riigid avalikus kandmisest hijaab? Mõned ametnikud ütlevad, et sellised keelud on vajalikud sekularismi säilitamiseks ja religiose ekstremismi kontrollimiseks. Nende arvates ohustab usulise riietuse kandmine avalikes hoonetes riiklikku neutraalsust ja ühiskondlikku sidusust.

Ihakaibu keelustamine on põhjustanud rahvusvahelisi reaktsioone organisatsioonidest, valitsustest ja inimestest üle maailma. Keelu on kritiseerinud paljud inimõiguste organisatsioonid ja usutunnistuslikud ühendused, kes süüdistavad Kazaahstanit usuvabaduse ja väljendusvabaduse rikkumises. Mõned riigid muretsevad keelu mõjust muslimnaisso juhitud õigustele ning nõuavad selliste keelude tühistamist.